Materjaliküsimuse teine pool on teatmik: mis plaat on, kuhu see sobib ja kus see alt vedab. Siin on omadused, piirangud ja tüüpilised kasutuskohad sisustuses. Valiku enda kohta vaadake artiklit kuidas valida mööbli materjali.

Kõik allpool kirjutatu eeldab CNC-tootmist, sest plaadi käitumine töötlemisel on osa selle spetsifikatsioonist, mitte eraldi teema.

Kasevineeri valitakse siis, kui kihiline serv peab nähtav olema.

Mis on hea. Kaalu ja paksuse kohta hea tugevus. Kruvi hoiab tavaliselt paremini kui laastu- või kiudplaadis, kuigi sõltub ikkagi plaadi paksusest, kruvi tüübist ja sellest, kas kruvi läheb pinda või serva. Seda saab puhtalt töödelda ja sellest täpseid CNC-detaile valmistada, seega sobib perforeeritud paneelidele, vormitud detailidele ja nähtavatele ühendustele.

Mis on halb. Pinnaspooni kvaliteet oleneb sordist ning läbipaistva viimistluse all on sortide vahe näha, värvi all mitte. Vineeri sisekihtide tühimikud paistavad freesitud serval just seal, kus serv peaks olema kaunistus. Seepärast määrake nähtavate servade puhul sordi kõrval ka sisekihtide kvaliteet. Peidetud korpuse ehitamiseks pole vineer ka kõige odavam valik.

Sort ja paksus vastavad eri küsimustele. Sort määrab välimuse: läbipaistva viimistluse all on see põhinõue, peidetud kandekonstruktsioonil on madalam sort mõistlik kokkuhoid. Paksuse ja ehituse valite koormuse ja ulatuse järgi.

Tüüpiline kasutus: nähtav korpusmööbel, riiulid, istmed, kauplusesisustus, laste- ja õpperuumid, kõik, kus serv jääb silma.

MDF on värvitavate sisedetailide tavaline alusplaat.

Mis on hea. Ühtlane kiudstruktuur, ilma suunata ja ilma õõnsusteta. Freesitud profiilid, vormitud esiplaadid ja kolmemõõtmeline reljeef tulevad teravad. Kontrollitud sisekliimas on mõõtudelt stabiilne ja siledad pinnad teevad sellest tavalise valiku värvi alla.

Mis on halb. Raske. Serva keeratud kruvi püsib halvasti, kui ühendust pole selleks projekteeritud. Freesitud servad imavad rohkem kui pinnad, seega tuleb neid enne värvimist tihendada ja lihvida, et värv kataks neid ühtlaselt. Tavaline MDF kardab niiskust; niiskuskindlad tüübid peavad niiskusele paremini vastu, kuid ei ole veekindlad. Läbipaistva viimistluse korral jääb kiudstruktuur nähtavaks.

Tüüpiline kasutus: värvitud uksed ja esiplaadid, vormitud ja freesitud paneelid, seinapaneelid, vastuvõtulaua esiküljed, kõik, kus disaini kannavad värv ja täiuslik pind.

Peidetud korpusmööbli tööhobune ja materjal, mida sageli kritiseeritakse ülesannete pärast, milleks seda pole mõeldud.

Mis on hea. Mõlemad pinnad on plaadil juba valmis, nii et korpuselt kaob üks viimistlusetapp. Ühtlane, mõõtudelt etteaimatav, saadaval väga paljudes dekoorides ning sageli soodne viis ehitada kapi sisu suuremas koguses.

Mis on halb. Plaadil on puitlaastplaadist või MDF-ist alus, mille pinnal on melamiinvaiguga immutatud dekoorpaber. Servad kipuvad freesimisel kildu minema, kui tööriist või ettenihe on valed, ja kahjustust ei saa märkamatult parandada. Kas see sobib nähtavale letile, oleneb plaadi spetsifikatsioonist, serva kaitsest ja oodatavast kulumisest; palju kasutatav tööpind vajab tavaliselt HPL-i või muud määratud pinda.

Tüüpiline kasutus: kappide korpused, kapi sisu, riiulid uste taga, tagaruumide hoiustamine ja nähtavad pinnad kontrollitud, vähese kokkupuutega keskkonnas.

HPL-i valitakse seal, kus pind on tihti kasutuses.

Peamine erinevus melamiinist. Melamiin on dekoorpaber, mis on otse plaadi külge sulatatud. HPL on eraldi laminaadileht, mis koosneb mitmest vaiguga immutatud kihist, on kõrge rõhu all pressitud ja alles seejärel alusplaadile liimitud. Sellest tuleb nii hinnavahe kui ka erinevus omadustes. Kompaktlaminaat läheb veel kaugemale: plaat koosneb läbivalt vaiguga immutatud paberikihtidest, pinnal dekoorkiht; eraldi alusplaati pole, seega on serv terve. Paksus ja toestus peavad ikkagi kasutusele vastama.

Kus HPL end ära tasub. Palju kasutatavad horisontaalpinnad, teenindusletid, restoranilauad, kõik, mida sageli puhastatakse. Kulumisele ja löögile peab see paremini vastu kui melamiinkattega plaat; valige tüüp oodatava kulumise järgi ning järgige tootja puhastus- ja keemiakindluse juhiseid, selle asemel et eeldada, et see peab kõigele vastu.

Kus melamiin on parem tootmisvalik. Peidetud ja vähese kokkupuutega töö, suured kogused, piiratud eelarvega sisustus. Kapi sisu jaoks, kus kulumisnõuded on tagasihoidlikud, piisab tavaliselt melamiinplaadist.

Kompaktlaminaat eraldi tasub end ära seal, kus serv jääb nähtavale ja saab pihta. Sobivad tüübid töötavad ka niisketes ja märgades ruumides, kui detailid ja paigaldus vastavad tootja nõuetele: tualettruumide vaheseinad, märjad alad, palju kasutatavate letiservade juures.

Spoon annab looduspuidu välimuse koos plaadi stabiilsuse ja plaatmaterjali etteaimatavusega.

Mis on hea. Päris puidupind suurel alal, mis liigub vähem kui täispuit, kuigi aluse valik, tasakaalustatud ehitus ja õhuniiskus loevad ikkagi. Puuliiki ja lõiget saab valida ning kiudude suuna saab uste või paneelide reas kokku sobitada nii, nagu täispuiduga on raske ja kallis.

Mis on halb. Spoon on õhuke. Seda ei saa korduvalt lihvida, seega on sügav kriimustus parandamise, mitte hoolduse küsimus. Servadetail vajab läbimõeldud lahendust, sest läbimõtlemata spooniga serv on esimene koht, kus konstruktsioon välja paistab. Värvi ühtlus partii piires oleneb sellest, kuidas spoon valiti ja laoti, ja see on spetsifikatsiooni, mitte õnne küsimus.

Tüüpiline kasutus: seinapaneelid, uste esiplaadid, kõrgema klassi korpusmööbel, kõik, kus on vaja looduslikku pinda ulatuses, mida täispuiduga ei saa usaldusväärselt katta.

Valitakse läbipaistvuse, poolläbipaistvuse ja konkreetsete visuaalsete efektide pärast, mitte üldotstarbelise plaadina.

Mis on hea. Värv, poolläbipaistvus ja valguse läbilaskvus, mida ükski puitplaat ei anna. Seda saab töödelda täpsetesse mõõtudesse ja graveering jääb puhas. Sobib siltidele, valgushajutitele, näitusedetailidele ja kõigele, kus soovitud on terav sünteetiline serv. Kaitsetõketeks valige plastitüüp ja paksus nõutava löögikindluse järgi.

Mis on halb. Kriimustub kergemini kui laminaat. Töötlemisel on temperatuurtundlik, mis on päris tootmispiirang, mitte teoreetiline. Kandvate akrüüldetailide puhul tuleb kontrollida paksust, sildeulatust, roomet ja ühenduse lahendust.

Üks märkus tootmisest. Cutlabis lõikame akrüüli ühehambalise freesiga ühe käiguga täissügavuseni ja väldime teist käiku mööda sama rada, sest see võib serva sulatada, mitte parandada.

Sageli tähelepanuta jääv koht spetsifikatsioonis. Korpuse sisemust käsitletakse kõrvaltööna, siis aga on see nähtav iga kord, kui uks avatakse.

Praktikas peab sisemus vastama kolmele nõudele: pind on kerge puhastada, servad ei lähe riiulite tõstmisel kildu ja dekoor sobib välisküljega. Melamiinplaat saab kõigega hakkama odavalt. Määrake sisemuse ja väliskülje lahendus samal ajal.

Kõigi ülaltoodud materjalide puhul loetakse täiuslik pind koos viletsa servaga kehvaks tööks ja tagasihoidlik pind hästi lahendatud servaga läbimõelduks.

Servavalikud sõltuvad plaadist: ABS- või laminaatserv kattega plaatidel, täispuitliistud vineeril ja spoonil, värvitud ja tihendatud servad MDF-il, nähtavad ja viimistletud vineerikihid seal, kus kihid on disain. Akrüüli puhul leppige enne tootmist kokku vajalik servaviimistlus ja olemasolev meetod.

Määrake servalahendus samal ajal pinnaviimistlusega. See on üks otsus.

Igas projektis, kus disaini kannab pind, küsige näidiseid tegelikul alusplaadil ja tegeliku viimistlusega, enne kui kogu partii tootmisse läheb. Digitaalsed näited ja väikesed tükid ei näita, kuidas pind suures mõõtkavas projekti valguses mõjub.

Järgmine samm: saatke kasutuskoht, mõõdud ja viimistlusnõue ning me soovitame sobivaid materjale. CNC-freesimine ja -lõikamine · meie tööd · failide ettevalmistamise juhend