Prototüüp ei ole valmis eseme eelvaade. Selle ülesanne on vastata konkreetsetele küsimustele enne, kui vastused muutuvad kalliks.

Kui see samm vahele jätta, võib see hiljem aega maksta: esimene seeria näitab, et ühendust ei saa objektil kokku panna, viimistlus näeb päris valguses vale välja või detail on avausest 4 mm laiem.

Alustage sellest, mida prototüüp peab tõestama.

Kirjutage küsimused üles enne, kui midagi lõigatakse. Praktikas jagunevad need nelja rühma:

Kas see sobib ja töötab täismõõdus? Mõõtkava, ulatus, põlveruum, ukse avanemine, see, kuidas inimene eset tegelikult kasutab. Visualisatsioon ei näita, kas ese või selle osad on käeulatuses, kas on mugav ja kas kasutamine on lihtne.

Kas konstruktsioon peab vastu? Ühendused, koormuse teekond, kinnitused, kas kokkupandud ese jääb täisnurkseks ega kisu viltu, kui seda uksest läbi kanda.

Kas see sobib ruumi? Värv, läige ja tekstuur ruumi tegeliku valguse käes, päris naabermaterjalide kõrval.

Kas seda saab korrata? Kas detaili saab kogu seerias teha ühtlase kvaliteediga, mitte ainult ühe korra, kui sellele on eraldi tähelepanu pööratud.

Kui küsimused nõuavad erinevat materjali või erinevat detailsust, tasub teha mitu eraldi prototüüpi.

Kõigi küsimuste jaoks ei ole vaja tervet eset.

Detaili prototüüp on üks ühendus, servalahendus või furnituuri sõlm täismõõdus. See annab vastuse konkreetsele konstruktsiooniküsimusele enne, kui hakatakse tervet eset tegema.

Viimistluse proovitükk on päris alusmaterjalist plaat päris viimistlusega. Sellelt saab hinnata värvi, läiget ja tekstuuri ilma tervet eset tegemata.

Osaprototüüp on üks sektsioon reast, üks uks komplektist, üks moodul süsteemist. See kontrollib korduvat elementi enne, kui need kõik valmistatakse.

Täisprototüüp on põhjendatud siis, kui küsimused puudutavad mõõtkava, ergonoomikat või kasutamist, või kui klient peab eseme enne suurt seeriat ise kätte võtma ja heaks kiitma.

Kui põhikahtlus on ühenduses või sõlmes, alustage detaili prototüübist ja minge suuremaks ainult siis, kui küsimused seda nõuavad.

Just siin on vahe prototüübil, mis annab vajalikud vastused, ja prototüübil, mis eksitab.

Käsitsi tehtud makett kinnitab vormi ja ergonoomikat. CNC-sobivust ja korratavust see ei kinnita: selleks on vaja kasutada kavandatud tootmisfaile, materjali ja töötlust. Kui prototüüp on tehtud käsitsi visandi järgi, aga seeria lõigatakse CAD-mudelist CNC-ga, on tolerantsid erinevad ja ühendused käituvad teisiti.

Tehke prototüüp samast failist, millest hakkab tulema seeria. Nii kontrollib prototüüp lisaks kavandile ka faili ennast ning iga parandus läheb samasse faili, mitte kellegi pähe.

Kui prototüüp on tehtud kavandatud tootmisprotsessiga, võib see olla ka esimese detaili kontrolli aluseks, tingimusel et seda kontrollitakse kokkulepitud spetsifikatsiooni järgi ja tulemused pannakse kirja. Korratavus vajab kinnitust ka pärast esimest detaili.

Prototüüp on õige hetk uurida, kas sobivused on päriselt olemas.

Joonise nimimõõdud on kavatsused. Tegelik käitumine sõltub materjalist, töötlusest, viimistluskihist ja õhuniiskusest. Kuivas ruumis kontrollitud sobivus võib niiskuse muutudes muutuda, seega hinnake mõlema ühendatava detaili liikumist oodatavates kasutustingimustes. Pesa, mis on tehtud viimistlemata riiuli nimipaksuse järgi, võib pärast lakkimist liiga kitsaks jääda, seega arvestage katte paksusega igal kokkupuutepinnal.

Meie tavatolerants on ±0,5 mm, mis on võrreldav ISO 2768-1 klassiga m nimimõõtudel üle 120 mm kuni 400 mm. Täpsemaid tolerantse saab tellida ja need lepitakse kokku iga detaili kohta eraldi. Ühendatavate detailide puhul vaadake mõlema elemendi tolerantside summat, sealhulgas materjali paksuse kõikumist ja viimistluskihti. Number hakkab midagi tähendama alles päris ühenduses, ja prototüüp on just selleks.

Otsustage prototüüpimise ajal, kus on vaja varu, kus on pingistu (ülesobivus) tahtlik ja millised mõõdud on kriitilised, mitte lihtsalt joonisele kantud.

Konstruktsiooni testimiseks kasutage tootmismaterjali spetsifikatsiooni: paksus, kvaliteet, kiudude või kihtide suund, ühendused ja kinnitused. Vineer ja MDF käituvad koormuse all erinevalt ning ühe testimisest ei ole kasu, kui tahate kinnitada teist.

Kui küsimus puudutab ainult mõõtkava ja liikumist ruumis, võib sobida odavam plaat.

Kui küsimus on viimistluses, peab alusmaterjal olema täpselt sama, sest tulemust mõjutavad nii alus kui ka pinna ettevalmistus.

Ohukoht: prototüüp tehakse käepärasest materjalist, kiidetakse heaks ja tootmises selgub, et tegelik materjal käitub töötlemisel ja viimistlemisel teisiti ning liigub teisiti.

Pelk vaatamine ei kinnita sobivust, funktsiooni ega tugevust.

Laske ese kokku panna nii, nagu seda objektil tehakse, soovitatavalt inimesel, kes selle kavandamisel ei osalenud. Määratlege koormused, töötsüklid ja vastuvõtukriteeriumid kavandatud kasutuse jaoks ning käige need läbi. Need töökojas tehtud kontrollid ei asenda kohaldatavaid tugevuse, stabiilsuse ega vastupidavuse katseid. Kontrollige ka kohaletoimetamise ja paigalduse teed: ukseavad, pöörded, liftid. Pange ese kohale, kus see hakkab seisma, ja vaadake seda kellaajal, millal seda päriselt nähakse.

Seejärel kirjutage üles, mida õppisite, ka seda, mis töötas. Ilma kirjaliku jäljeta teeb järgmine projekt sama töö uuesti.

Kiitke viimistlus heaks eraldi sammuna.

Valmistage proovitükk tootmise alusmaterjalist, sama pinna ettevalmistuse, kattesüsteemi, pealekandmisviisi ja kuivatustingimustega ning piisavalt suurele pinnale, et seda hinnata. Väikesed killud eksitavad nii värvi kui läike osas. Vaadake seda päris valguses, päris naabermaterjalide kõrval.

Viimistluse heakskiitmine prototüübiobjektil sobib samuti, aga ainult siis, kui see ese on viimistletud samamoodi, nagu tootmises viimistletakse. Pealekandmisviisi vahetamine prototüübi ja tootmise vahel võib muuta värvi, läiget ja tekstuuri.

Samm heakskiidetud prototüübist seeriani on koht, kus kokkulepitud muudatused kaovad.

Uuendage ja versioonige heakskiidetud CAD/CAM-failid, joonised, materjali- ja viimistlusspetsifikatsioonid ning kontrollikriteeriumid, selle asemel et hoida muudatuste nimekirja kellegi peas. Kinnitage, millised mõõdud on kriitilised. Hoidke heakskiidetud prototüüpi ja viimistluse proovitükki füüsilise etalonina. Leppige enne seeriat kokku, mis juhtub, kui mõni partii detail kaldub kokkulepitust kõrvale.

Suure seeria puhul on viimane kontrollpunkt lühike eelseeria mõnest tükist: see võimaldab hinnata käsitsemist, kokkupanekuaega ja pakendit. Plaadi kasutamise tõhusust detailide paigutamisel plaadile (nesting) tasub hinnata planeeritud seeria koguse ja plaadimõõtude järgi.

See viimane punkt tasub välja öelda: eeldatav kogus võib muuta rakiseid ja tööriistu, tootmislahendust ja prototüübi enda hinda.

Järgmine samm: kirjutage meile, mida prototüüp peab tõestama. CNC-freesimine ja -lõikamine · meie tehtud tööd · failide ettevalmistamise juhend